neljapäev, 30. august 2012

The Jam Labelizer

Polkovnik Kadri leid, mille pean salvestama endale ka! Aitäh! :)

Vaadake ise kui toredad  sildikesed

 
2012-3-2-jam_labelizer.jpg

Sel aastal said minu enamus hoidised kaunistatud Marju  sildikestega.

Vogue Knitting

Uus Vogue Knitting  Üks ilusam kui teine

Hea ülevaade ning inspiratsioon Vogue Knitting


teisipäev, 21. august 2012

Suvi metsas

Metsas mulle meeldib ...

... rahu, vaikus, puhas õhk ja ootamatud kohtumised ning leiud.



Kukeseened, mustikad, phlad, kanarbik.
Suvi veel kestab.


Pihl - pohl
 Karujõmmil tühi vats,
astub metsas tats-tats.
Pohlad maas ja pihlad puus,
pole muud kui ava suu!
;Silk-leibsinu toit,
pihl-pohl minu toit,
pihl-pohl hea toit,
sügisel mu pea-toit.;
Ahmib marju mats-mats,
paisub palliks väike vats.

/Heljo Mänd/



Mustikas toob musta öö.
Kas sa kardad?
Algab lõbus lõngatöö.
Kus on vardad?

Käpikusse tume plekk
naerdes tükib.
Maasikate magus mekk
pöidlas kükib.

Särehapu paburits
põõsalt kargab.
Pihl ja pohl ja kibuvits
rõõmsalt ergab.

Käpikus on marjad koos
nagu emal sahvris moos.

Luuletus pärit  sellelt  leheküljelt





Posted by Picasa

pühapäev, 12. august 2012

8-päeva ja 4 800 km


Nüüdseks pea-aegu kuu tagasi käisime perepuhkusel Põhja - Saksamaal.
Ootusärevus oli suur, kuna lastega (8- ja 6- aastased posid) on pikemad autosõidud olnud 3-4 tunnised. Ühel korras Soomes on tulnud ka 6 h autosõit. Päeva peale jagatud mõnetunniseid sõite on ka ette tulnud.
Sel korras pakkisin esmaabikotti hoolikalt: 2 DVD mängijat, PSP mängukonsool koos arvukate filmide ja mängudega, samuti mängukaardid ning koomiksid.



Eesmärgiks oli jõuda Neubrandenburgi, mis asub  Berliinist 110 km kaugusel põhja pool. Minnes valisime kõige otsema tee, mis viis läbi Poola erinevate külade.
Kilomeetrite arv tundus ka meile hirmutavalt suur, seega olime kodus broneerinud ühe ööbimise Poolas. Olecko linnakseses, kohas nimega Suwalki. Kahe korruseline ja nelja voodiga kämping järve ääres. Tundus üsna uus ja korralik majake (va dušikabiin, mis vett ei pidanud).
Teisel hommikul hakkas pikk seiklus läbi Poola Saksamaa suunas. GPS oli meil kenasti kaasas, kuid kaardi olime maha unustnud. Seega oli paar korda, kui vajalikuks osutus ka kaart, sest kõige otsem tee viis läbi Venemaa. :D Kuna meil viisad puududsid ja kaarti ei olnud, siis tuli marsruuti vaadata  telefonist, et leida  alternatiivseid teid, mis läbi Poola kulgeksid.
Olen 17 a tagasi Läbi poola bussiga reisisnud, areng on suur olnud. Väga kenad külaksesed.
Põllud haritud ja loomad kasvamas.


Teise päeva õhtuks olime jõudnud sihtkohta - Neubrandenburgi, külla minu sugulasele Annikale. Ta on Thomasega abielus ja elab ning töötab Saksamaal juba aastaid. Järgmine nädal oli meie käsutuses  nende katusekorter.
Enam-vähem olime Eestis reisiplaanid paika pannud.
Kolmandal päeval võtsime rahulikult ja vaatasime linnas ringi. See linn on mulle juba tuttav, olen ise 9 a tagasi suvel seal viibinud. Pisike linn, umbes Tartu suurune.
Käisime  rennis  sõitmas! Selline vihmaveerenni moodi mägine - kurviline.

Suuremad ja väiksemad poisid käisid kohalikul kardirjal kihutamas. Tagasiside pärst oli, et Eestis on parem ja kiirem.


Neljanda päeva hommikul sõitsime 400 km edasi Hamburgi poole ning olime eelmisel päeval broneerinud ühe ööbimise Heide Park`i ning Serengeti Park`i lähedal asuvas hotellis.

Esimese päeva veetsime Soltau linnakeses Heide Park `is  , mida peetakse üheks Saksamaa suurimaks lõbustuspargiks, mille pindala on  850 000 m². Avati see park esmakordselt 19. august 1978. a.
Väga palju erinevaid atraktsioone igale vanusele.

Õhtul hotelli jõudes ja sisseregistreerides vabandati meie ees ja küsiti, kas meile sobib 2 erinevat tuba, kahjuks ei olevat neil ühte neljast tuba. Olime nõus, kuna piirkonnas enamus otelle olid täis. Tuppa jõudes oli üllatus suur, kuna üks tubadest oli teisest tunduvalt suurem ja avaram ning suure rõduga.

Viies päev möödus Serengeti safaripargis   Hodenhagenis. Park on asutatud 1974 aastal.
Siiani olin arvamusel, et Berliini loomaaed on kõige suurem ja loomasõbralikum. Olen seal 17 aastat tagasi käinud. Kuid see, mis ma selles rahvuspargis nägin ja kogesin oli suurepärane ja elamusterohke. Sõidad oma aotoga pargis ja loomad tulevad ja pistavad oma uudishimuliku ninaotsa aknast sisse. Park on jagatud erinevateks tsoonideks.


Kiskjate tsoonis loomulikult akent ega uksi avada ei tohtinud, julgestuseks olid ka valvurid autos, kus trellid akende ees.  Looduses ja nii lähedalt vaadata lõvisid ja tiigreid on hoopis midagi muud kui puuris ja loomaaias.


Ahvid olid suurtes puurides, kuhu inimesed võisid siseneda ning olla koos ahviga nn. puuris.
Eelnevalt hoiatati, et pisikesed esemed ja mütsid tuleks peitu panna, muidu on oht ilma jääda. Ühe pisikese tüdruku mütsikaotust ka nägime.
Osa ahve olid nii julged, et lausa õlale ronisid.


 Serengeti safaripargi üks osa on ka  lõbustuspark, kus päeva teise poole veetsime. Vaatasime etendust, käisime veesafaril kiire Florida-Airboat`iga sõitmas.

Õhtul jõudsime tagasi Neubrandenburgi.


Kuuendal päeval suunduseme naaberlinna Stralsund`i et külastada sealset meremuuseumi , mis omakorda on jaotatud koleme ossa. Masinate osa jätsime vahele, igasugu veesõidukid jne.
Erinevad kalad ning veeloomad ja ülevaade meredest oli põhjalik.


Väga kena linnake oli oma kauni vanalinnaga, kus olid erinevad turukauplejad ning ohtralt välikohvikuid.


Jäätist sõime igal päeval kilode kaupa!
Iilmad olid vahelduvalt pilvised ning siis paistis jälle päikest, otsest vihma krae vahele ei saanud.

Viimasel päeval käisid naised poodides ja mehed läksid teist korda renni sõitma.


Laupäeva hommikul hakkasime tagasi Eestisse sõitma, sel korral otsustasime kiirteid mööda läbi Varssavi minna. Tuli küll 100 km pikem sõit, kuid ajaliselt tasus ära. Sel korral ööbimist tee peal ei teinud. Eestisse jõudsime 20 h pärast  (+1 h kellakeermisega)
kell 03:30 öösel. Võrus ööbisime vanemate juures ja pühapäeval tulime koju Tallinnasse.

Lapsed olid igati tublid ja olen isegi nõus teinegi kord sellise automatka ette võtma.

Autosõidul käsitööd tegin:, üks poolik haapsalusall oli kaasas ja heegelniidist sai  kott.

Posted by Picasa

reede, 3. august 2012

AUGUST



Suve hääl me juurde jääb,
Justkui kauge une mäng
läbi jäise hõbeloori,
Näed et hanges teed, millel päike käib...

Suve hääl on kõikjal veel,
soojas tules tahmund leek
Kõigest sellest eales ei väsi,
raugeb viis, kuid suvepäev vaid jääb... 

Sellest ikka mõtlen ma veel,
nii kaugel on see , kuid siiski su sees.
Kui poleks iial olnud päevi nagu need,
Veel siis kõik tuulena kaob, kõik tuulena kaob...

Suve hääl me juurde jääb,
Justkui kauge une mäng
Kõigest sellest eales ei väsi,
Ärkab meel, kuid suvepäev vaid jääb...
 
               T. Kurmet, Virmalised "Suve hääl"


♥ 

Ja ongi suve viimane kuu käes.
Suvi on mõnus - tegemisi, toimetusi ja igasugu üritusi on nii palju, et kohati tekib rahutus, et palju jääb tegemata ja nägemata. Kuid siiski, saab ka  palju tehtud ja käidudki. :)
Alganud on saagikoristus ja hoidiste tegemise aeg



Marjad on  minu ema korjatud ja ka moosid on valmistanud ema. Minu poolt on purgid siltidega kaunistatud.
Siinkohal tänan Marju`t, kelle blogist - Tassike elu topelt koorega - need kaunid sildid pärinevad.
Tänan!


Minu lemmik on vaarikamoos, lastele meeldib mustikamoos. Talve jooksul kulub meil peres ka mustsõstramoosi ning punasesõstramahl meeldib meile väga. Veel on varutud punase -mustsõstramahla.


Talve jooksul kulub meil mustsõstramoosi mitu purki ning punase- mustasõstramahlagi  mitu- mitu pudelit. Vaarika moosist rääkimata.


Mulle väga meeldivad need vahvad värvilised sildikesed!
 

♥  
Posted by Picasa